Rehabilitatsioonitöö põhiprintsiibid

Igal keskusel on oma rehabilitatsioonitöö põhiprintsiibid. Meie tegevuse peamiseks eesmärgiks parandada Eesti tserebraalparalüüsiga laste, noorukite, täiskasvanute ja insuldi/ajutrauma läbiteinud inimeste liikumis- ja töövõimet ning elukvaliteeti. Seetõttu on keskuse missioon sõnastatud järgnevalt „Adeli Rahvusvahelise Rehabilitatsioonikeskuse missioon on aidata liikumispuudega inimestel oma elus võimalikult iseseisvalt ja täisväärtuslikult toime tulla“. Nimetatud eesmärgi parimaks saavutamiseks järgitakse oma töös printsiipe, mis on alljärgnevalt lühidalt kirjeldatud.

Jõustamise eesmärk on aidata inimestel saavutada kontrolli oma elu üle, märgata ja tunnustada inimeste püüdlusi, võimalusi, andeid, võimeid, kompetentsi, elus edasiviivaid väärtusi ja tulevikuplaane ning anda inimestele võimalus proovida korraldada ise oma elu.

Jõustamine kui lähenemine ja kontseptsioon muutus aktuaalseks 1990ndatest. Termin “jõustamine” tuleneb inglise keelest sõnast „empowerment“ .

Rehabilitatsioonivaldkonnas hõlmab see endas patsiendile ja tema lähikondlastele-/kogukonnale suunatud tegevust, tööpõhimõtteid ja -korraldust, eesmärgiga teha nähtavaks inimeste omadused, oskused ja tegutsemisvõimelisus ning teadvustada klienditöö protsessis järjepidevalt, kuivõrd oluline on, et inimesed langetaksid oma elu baasilisi otsuseid ise.

Nimetatud põhimõtet silmas pidades on parim, kui patsient lahkudes meie juurest teenuselt võtab kaasa teadmise, et ta on oma elu asjatundja ja kogemuse, et suudab ise oma elu korraldada.

Rehabilitatsiooniteenuse osutamise protsessis on kliendile väga olulisel kohal kokkupuude sarnase kogemusega inimestega, võimaldades erinevaid läbikäimise ja suhtlemise vorme.

Adeli Eesti Rehabilitatsioonikeskuse üks põhiväärtusi on hoolivus. See tähendab, et kliendil on pidev võimalus suhelda kõigi meeskonna liikmetega partnerluse põhimõttel ning teda kuulatakse ja teda juhendatakse. Väikese ettevõttena on keskuses nn kodune õhkkond, kus kliendil on võimalik end tunda mugavalt ja koduselt, kus on võimalik aktiivselt suhelda ka teiste klientidega, eriti statsionaarses osakonnas teenustevälisel ajal. Selline õhkkond loob eeldused, et klient tunneb end vabana. Sellise õhkkonnas osaleb julgelt kogu rehabilitatsioonitöö protsessis aktiivselt kaasa tulla.

Kaasamine hõlmab igapäevast suhtlemist kliendiga ning tema lähikondlastega kliendi sõltumatuse toetamiseks ja töölenaasmiseks. Klient tunneb end igapäevase partnerina, mitte rehabilitatsioonitöö passiivse osana.