Kõneravi

Logopeedi poole pöördumise vajaduseks võivad olla erinevad põhjused.  Need sõltuvad lapse east ja arengust: vajuta alljärgnevaid linke.

 

2-3 aastane laps

Logopeedi poole tasub pöörduda siis, kui:

  • kaheaastane laps ei saa aru igapäevakõnest;
  • kahene ainult häälitseb või kisab ega ütle ühtegi arusaadavat sõna.

2-3 aastase lapse kõne arendamine kodus.

Selles vanuses mõistab laps juba päris pikki ja keerulisi lauseid. Mida vanemaks laps saab, seda sihipärasemalt  ja oskuslikumalt hakkab ta oma käsi kasutama.

2-3 aastane laps:

  •  Ühendab nimisõna tegusõnaga.
  • Väljendab kahe sõnaga omandisuhet. Vali esemed, mis on kellegi omad – osuta esemele ja küsi: Kelle oma? Nimetage ja näidake kehaosi, erinevaid asju ja ütelge algul koos, hiljem ütleb laps, kelle omad need on.
  • Vastab küsimusele Kus? Kui keegi läheb toast ära, küsi kuhu.  Lase lapsel vastata.
  • Näitab sõrmedel oma vanust. Sina oled kolmeaastane. Tõsta üles 3 sõrme ja näita lapsele. Palu lapsel sama teha.
  • Teab oma sugu. Kasuta igapäevakõnes sõnu, mis näitavad sugu: poiss, tüdruk.
  • Täidab kaheosalise korralduse. Algul täidab laps 1-osalise korralduse.
  • Kasutab sõnu „kinni ja lahti”. Ava ja sule uksi, karpe, küsi lapselt, kas need on kinni või lahti. Lase lapsel endal asju avada ja sulgeda.

Kõnearendavad  tegevused:

  • Leia üles 2 ühesuguste omadustega eset. Kasutada saab riidetükke, liivapaberit. Leia samasugune. Kasutada sõnu: sile, kare, karvane, pehme.
  • Näita suurt ja väikest. Palu lapsel näidata suuri ja väikeseid asju.
  • Esemele värvuse järgi paarilise leidmine. Alusta punase ja kollasega.
  • Mõistete „sisse, peale, alla” kasutamine. Toimub läbi praktilise tegevuse. Pane klots tassi sisse, lase lapsel sama teha. Lase lapsel suurde kasti minna, selle alla, peale ronida.
  • Nimetage asju, mis teevad häält. Matkige linnu-, loomahäälitsusi.
  • Pildil oleva tegevuse nimetamine. Loe muinasjutte, vaadake koos pilte.

Kõnearendavad  käelised tegevused:

  • keerake ukselinki, kraani lahti-kinni, lase lapsel mänguasju üles keerata, mutreid ja kruvisid keerata;
  • torni ehitamine  5-6 klotsist;
  • võtke pehmeid esemeid paberist välja. Kommi paberist väljavõtmine. Pakkide avamine.
  • veeretage kuule, palle peopesa vahel, laual. Kasuta voolimismaterjali.
  • harjutage pliiatsihoidu – hoiab pliiatsit pöidla ja nimetissõrme vahel, toetades seda keskmise sõrmega. Parimad on kolmekandilised pliiatsid.
  • ajage suuri pärleid nöörile;
  • õpeta paberit pooleks murdma. Pange kokku käterätikuid, salvrätte
  • tõmmake jooni liivale, jahusele pinnale, paberile.

Lase lapsel rääkida oma tunnetest, muredest-rõõmudest. Vaadake piltidelt nutvaid ja naervaid nägusid. Selgita ka oma tundeid lapsele. Ärge unustage ka sõnade „aitäh ja palun” kasutamist igapäevatoimingutes.

2-3-aastastes lastes tärkab Mina – teadvus. Kasutab enda kohta  kõnes Mina sõna.

Mudilase kõne areneb kiiresti ja sarnaneb kolmanda eluaasta lõpuks juba täiskasvanu omaga. Iga päev õpib laps ära kuni 10 uut sõna, lause on juba 3-4-sõnaline.

Sageli kasutab küsimust: Mis see on? Mineviku- ja tulevikusündmustest rääkides teeb veel grammatilisi vigu, eksib grammatilistes vormides.

NB !   Umbes veerandil kolmeaastastest lastest esineb kiirkõnet. 2-3-aastasel on peas palju muljeid, mida tahaks jagada. Paraku ei jõua kõne areng mõtlemise arengule järele. Seepärast hakkab laps kordama üht silpi (mi-mi-mi) või sõna (mina-mina-mina). See pole kogelemine, vaid kiirkõne ehk kordamine, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest. Mõned lastest aga võivad kogelema jääda ja siis on vaja kindlasti pöörduda logopeedi poole.

3-4 aastane laps

Kolmeaastane laps võib veel rääkida grammatiliselt valesti ja titalikult pehmet l-i ja t-i kasutada. Nelja-aastane tohib veel asendada raskemaid häälikuid kergematega.  Sageli asendatakse „K“  häälikut „T“ -ga, „R“ häälikut „L“-ga,Kõne arengut soodustavad:

  • raamatute ettelugemine, loetu oma sõnadega ümberjutustamine;
  • koos lapsega laulmine, rütmisalmide, luuletuste lugemine;
  • sündmuste kommenteerimine;
  • valesti öeldud lause parandamine  kõnes, korrates  õigesti öeldud lauset mitu korda
  • kasuta uusi sõnu;
  • räägi lapsega nagu täiskasvanuga, aita tal mõista sõnade tähendust;
  • kasuta rääkides erinevaid ajavorme;
  • mängige näpumänge ja saatke seda kõnega (sõrmedel nimed);
  • vali lapsele arendavaid mänguasju, et tegevust oleks nii lapse peal, kehal kui kõigil tajuliikidel. Kasutage puzzlemänge. Esimesed puzzled olgu puunuppudega, kus puzzletükke sobitatakse õigetesse aukudesse. See arendab ka mõtlemist ja silma-käe koostööd.
  • kuulake erinevaid helisid ja tekitage neid ka ise, abiks on pillid.
  • mängige sobitusmänge (õige suuruse, kuju leidmine, auku sobitamine),  siis muutuvad käed osavamaks, areneb silma ja käe koostöö, arusaam ruumi ja suuruse suhetest.

Logopeedi poole pöörduge kindlasti, kui:

  • Kui 3-aastane räägib pudikeeles.
  • Kui 4-aastane asendab häälikuid ja ütleb „K“ hääliku  asemel „T“
  • Kui laps asendab „R“  hääliku „J“-ga või kostab „R“  asemel inetu kraaksatus.

 3-4 aastase lapse kõne arendamine.

Kolmeaastane on juba mõnus vestluskaaslane. Samas saab ta päris hästi hakkama ka igapäevaste toimetustega.

  • Ta kasutab KAS -küsimusi. Kasuta kas küsimust sageli oma kõnes.
  • Oskab öelda oma mõlemat nime. Ütle lapsele tema ees- ja perekonnanimi, korrake seda.
  • Vastab lihtsatele KUIDAS  küsimustele. Laps peaks oskama vastata 2-4-sõnaliste lausetega.
  • Räägib, mida esemetega tehakse. Räägi igapäevategevuste juures, mida mingi asjaga tehakse.
  • Räägib kahest sündmusest ajaliselt õiges järjekorras.

Sel perioodil kõne arendavad  järgmised käelised tegevused:

  • kääridega lõikamine;
  • joont mööda lõikamine. Joonista jämedad jooned ette, lõigake kitsaid ribasid;
  • kujundite joonistamine mudelite järgi. Kasuta  piparkoogivorme. Liivakastis joonistab sõrme või pulgaga liivavormide järgi;
  • ruudukujulisele paberile diagonaali  joonistamine. Märgi punktiiriga ära joon, hiljem palu ühendada punktid.

Kõnet arendavad järgmised tegevused:

  • esemete jagamine suurteks ja väikesteks. Rühmitatakse esemeid suuruse järgi;
  • 10 kehaosa näitamine. Nii endal, kui nukul;
  • poisi, tüdruku näitamine;
  • millised esemed kuuluvad pildil kokku. Igapäevaesemed, leida, mis kuuluvad kokku. Nimeta ühte eset ja lase lapsel leida, mis võiks sellega kokku kuuluda: king-sokk, paber-pliiats;
  • joonistatud inimesele puuduva kehaosa lisamine. Mis on puudu? Palu need juurde joonistada.;
  • 3 värvuse nimetamine. Näita eset, küsi, mis värvi see on. Anna võimalus valida: kas see on punane või kollane;
  • esemete jagamine rühmadesse. Algul esemed erinevatest tubadest (köök, vannituba) ära jaotada, hiljem sama piltidega. Pildid loomadest, riietest, mööblist. Nimeta erinevaid esemeid, küsi, mis ei kuulu kööki;
  • lühikese, pika eseme näitamine. Näita, kus on pikk kõrs? Joonistage pikki, lühikesi kriipse;
  • kerge ja raske eseme eristamine. Lase nõudesse panna erinev kogus liiva ja vett, kumb on raske, kergem;
  • ei tohi unustada tervitamist;

Ära anna lapsele liiga palju korraldusi. Räägi lapsele varakult tegevuse muutmisest, anna lapsele aega eelmine asi lõpetada. Kasuta mängulaule, rütmimänge – nende abil saab lapsi panna tegevusi tegema (riietuma, koristama). Selles eas pakub lapsele rõõmu tegevuse kordumine. See pakub lapsele ka kindlustunnet.

Ikka ja jälle tahetakse kuulata vana tuttavat juttu, et ema joonistaks samasuguse kassi kui eile, et igal laupäeval oleksid pannkoogid hommikul. Rütmis elamine tähendab lapsele traditsioonide loomist. Kui laps elab kindlas rütmis, ei teki toimingute juures probleeme (ärkamine ema laulu, muusika peale). Lisaks päevarütmile tajub 3-4-aastane ka juba nädalarütmi. Nädalapäevad jäävad meelde tegevuste kaudu. Hakatakse tasapisi tajuma ka aastarütmi.

4-5 aastane laps

 Nelja aastane laps on suurema osa keeleoskusest juba omandanud. Nüüd arenevad jõudsalt muud võimed.4-5 aastane:

  • leiab esemele-pildile paarilise. Kasuta oma kõnes sõna paar, kui räägid 2 samasugusest esemest. Kingapaar, kindapaar. Palu lapsel panna kokku esemepaare – erinevaid kindapaare;
  • ütleb oma aadressi ja telefoninumbri. Korrake kodust aadressi, telefoninumbrit;
  • oskab öelda, kas sõnad on riimis või mitte. Samasuguse sõnalõpuga sõnad. Kuu, suu, puu. Lase lapsel neid juurde leida. Leidke riime igapäevasest kõnest. Leidke ka sõnu, mis pole riimis;
  • jutustab lihtsa jutukese ilma pildi abita. Pärast raamatu lugemist lase lapsel alati piltide järgi jutustada. Jutusta jutuke uuesti, jäta ütlemata olulised sõnad. Innusta last teistele jutustama;
  • oskab leida pildilt võimatuid asju/olukordi. Pildid, kus midagi on valesti. Lase lapsel vale koht leida, sellest rääkida. Näita valesid situatsioone. Kas koerad lendavad? Joonista midagi valesti, lase lapsel parandada.

Kõnearendavad  käelised tegevused:

  • 3-osaliste kujukeste voolimine. Savist pallikeste ühendamine;
  • kääridega ümmarguste kujundite lõikamine. Nelinurkse paberi nurkade ümaraks lõikamine. Ringi lõikamine, lainete lõikamine;
  • lihtsate äratuntavate asjade joonistamine. Maja, inimene, puu. Joonista lapsele ette tuttavaid esemeid, lase tal neid järgi joonistada. Kasuta pliiatseid, kriite, vildikaid;
  • lihtsate kujundite lõikamine ja kleepimine. Ajakirjadest piltide lõikamine. Pildi järgi kujundi joonistamine, pildi kleepimine kujundi sisse. Värvilisest paberist tükkide lõikamine, neist kujundite koostamine;
  • üksikute trükitähtede kirjutamine. Sõrme, puutüki, pliiatsiga liivale, tahvlile, paberile.

Kõnet aitavad arendada  järgmised tegevused:

  • mälu järgi eseme nimetamine.  Vaadake koos pilti. Kata pilt kinni. Küsi lapselt, mida ta pildil nägi. Alustada tuleks 2 esemega pildist. Pildi vaatamise aeg 30sek;
  • kolmest esemest puuduva nimetamine. Lapse ees 3 eset, nimetab neid. Kata silmad kinni. Üks ese võetakse ära. Küsi: Mis on puudu;
  • 8 värvi nimetamine. Kodust otsitakse värvilisi asju, nimetatakse värve. Paremini aitab meelde jätta seos – rohuroheline, tuletõrjeauto punane;
  • peast numbrite loendamine 1-20-ni. loendatakse ka oma samme;
  • 5 omaduse nimetamine.   Katsutakse esemete pealispinda, nimetatakse omadus. Kotike riidetükkidega, mida laps kotis katsub, arvab ära omaduse;
  • esemete asetamine teise ette, taha, kõrvale;
  • pildilt puuduva osa nimetamine või näitamine. Pildil puuduvad olulised osad – hobune peata, maja katuseta. Hiljem on puudu väiksemad osad. Võrdle täielikku pilti ebatäielikuga;
  • nädalapäevade teadmine ja nimetamine õiges järjekorras. Abiks lastekalender;
  • olulised on vestlused täiskasvanutega, oskus abi paluda, andeks paluda, avalikus kohas korralik käitumine, rääkimine oma tunnetest, luba küsimine. Laps suudab mõne ülesande juures töötada iseseisvalt juba 20-30 min.

Selles eas meeldib väga muinasjutte kuulata, üht juttu kuulatakse hea meelega korduvalt. Laps omandab järjest uusi mõisteid ja seejuures tuleb arvestada , et õpetamist tuleks alati alustada läbi praktilise kogemuse. Seotud on tegevuse ja tunnete tasand.

Lapsele tuleks ette lugeda. Peale lugemist koos pilte vaadata, taastada sündmustik, tegelased,   jõuda teksti mõtteni, kuidas oleks laps sellises olukorras käitunud. Ka televiisori ees peaks lapsele nähtut selgitama, lahti mõtestama.

5-6 aastane laps

Viieaastaselt peab lapse kõne olemas korras!

Laps muutub iga päevaga aina iseseisvamaks. Last mõjutavad endiselt sünnipärased eeldused ja kasvukeskkond.

5-6 aastane laps:

  • teab oma aadressi ja telefoninumbrit;
  • oskab näidata, mida on vähe-palju, üks-mitu.  Laual 1 ese ja mitu eset – näita, kus on 1, kus mitu. Sama piltidega, kus on 1 ja mitu;
  • räägib oma igapäevastest tegemistest.  Palu lapsel jutustada sellest, kus käisite, mida nägite;
  • kasutab sõnu „läbi, üle, juurde, juurest, kaugel jne”;
  • vastab miks ja milleks küsimustele selgitustega.  Jutusta lapsele pildi järgi, esita siis küsimus. Anna algul ise osa vastusest, lase lapsel lõpetada. Ka igapäevaelus küsi: Miks ema poodi läheb?
  • leiab vastandsõna. Vastandsõnade paarid:  kuum-külm. Kasuta pilte, kus laps peab leidma õige paarilise;
  • vastab küsimusele: Mis juhtub kui …   Loo olukordi,  kus on näha tegutsemise tagajärg – asi kukub põrandale….   Lase lapsel rääkida, mis juhtus;
  • kasutab sõnu „eile ja homme”.  Kas need tegevused juhtusid eile või toimuvad homme.  Planeeri koos lapsega mõni tegevus ette;
  • küsib uute või võõraste sõnade tähendust. Kasuta jutus võõraid sõnu. Küsi, kas laps teab nende tähendust;

5-6-aastane laps lõikab ja kleebib kujundeid, kirjutab üksikuid tähti, rebib paberist kujundeid, kirjutab oma nime trükitähtedega joone peale. Alusta nime üle kirjutamisest, jõuad ärakirjani ja lõpuks iseseisva nime kirjutamiseni. Last tuleb julgustada oma tunnetest rääkima ja kuulama ka teiste juttu. Osatakse juba teistele mängureegleid seletada, mängukaaslast lohutada. Laps seab endale eesmärke ja viib alustatu lõpule.

Koos mängitakse arendavaid mänge. Mängus kasutatakse põhivärve, suurusi ja erinevaid kujundeid jne. mängitakse sõna-, lauamänge. See annab oskuse koostööks ja oskuse oodata.  Mängides täieneb lapse sõnavara, areneb suhtlemisoskus, mäng treenib käe- ja mõtteosavust.

Lapsega on vaja palju rääkida, et lapse suulist väljendusoskust lihvida. Suuline väljendusoskus on koolipõlves aga lapsele väga oluline.

6-7 aastane laps

Laps on kooliks valmis. Ta on piisavalt hästi arenenud nii kehaliselt kui vaimselt. Kõige tähtsam ei ole aga see, mida teie laps teab või oskab, vaid see, kuidas ta oma oskusi kasutab.

6-7 aastane laps:

  • hääldab kõiki häälikuid õigesti, räägib selgelt ja arusaadavalt;
  • oskab leida riime lihtsatele sõnadele;
  • tunneb enamikku trükitähti;
  • kasutab kõnes 5-6-sõnalisi lauseid ja liitlauseid;
  • oskab rääkida mõnda juttu või anekdooti. Kasutab õigesti ja kohaselt viisakusväljendeid tere, tänan, palun, vabandust;
  • suudab selgitada sõnu ja kirjeldada vastavat eset, nähtust;
  • tunneb enamikku trükitähti ning oskab kirjutada oma nime, lihtsamaid sõnu;
  • oskab vastata lihtsamatele küsimustele materjali kohta;
  • suudab ümber jutustada mõne telesaate või filmi;
  • suudab pildil või ruumis meelde jätta 3-5 eset;
  • teab ja nimetab enamikku kehaosi;
  • teab peast mõnda lastesalmi või juttu;
  • suudab leida piltidel erinevusi. Leiab esemele-pildile paarilise;
  • reastab esemed pikkuse ja laiuse järgi;
  • teab, kui vana ta on, kui vana oli eelmisel aastal, kui vanaks saab järgmisel aastal;
  • oskab leida objektide-esemete sarnasusi ja erinevusi;
  • suudab 8-10 sõnalisest loetelust meelde jätta kuulmise teel 3-5 sõna;
  • oskab nimetada öeldud sõna algustähte;
  • teab oma elukohta, seda, mida teevad ta vanemad. Oskab vastata telefonile. Teab ja oskab valida mõne tuttava telefoninumbri;
  • oskab rääkida oma tegevustest ja kavatsustest.

Sel perioodil mängi ja õpi koos lapsega. Kleepige pilte, ehitage, konstrueerige, mängige laste kaardimänge, lauamänge, vaadake koos filme, lase lapsel palju puzzlesid kokku panna, tähestikupuzzled olgu au sees. Kõike seda peaks saatma kõne ja hästi palju suhtlemist.

Ravimeetodid:

Kõnepuude ja kommunikatsiooni abivahendite väljaselgitamine

Kõneteraapia

  • suulise ja kirjaliku kõne õpetamine
  • kommunikatiivne arendamine
  • kognitiivsete oskuste arendamine
  • toitmisprobleemide lahendamine
  • tulemuste dokumenteerimine

Häälikuline korrektsioon

Lastel võib olla raskusi häälikute “s”, “l”, “r” ja mõnikord ka “k” ütlemisega. Vanemad ei pruugi iseseisvalt selle probleemiga toime tulla – sellisel juhul vajab laps logopeedilist nõustamist, vahel logopeedilist massaaži, keele- ja huulteharjutusi, logotrenažööri kasutamist.

 Piktogrammid

Piktogrammide kasutamise eesmärk:

  • suhtlemise arendamine kõnetu lapsega
  • intellekti arendamine
  • kujundada teadmisi ümbritsevast maailmast
  • abistav meetod iseseisva kõne kujunemiseks

Piktogrammide  (spetsiaalsete sümbolite) kasutamine kõnetu lapsega suhtlemisel aitab täiskasvanul paremini mõista, mida laps tunneb. Kasutades piktogramme saab laps võimaluse väljendada seda, mida ta tunneb, tahab, kuidas ümbritsevatest aru saab. Piktogrammide tundmaõppimisega algab kõnetu lapse õpetamine ja arendamine.

 Fonorütmika

 Hingamisharjutused

 Hingamine rääkimise ajal erineb hingamisest vaikides. Rääkides väljub õhk läbi suu, hingamine peab olema kõneldes piisavalt pikk ja voolav – ainult sellisel juhul saavad kõnest aru ka teised inimesed. Kõnehäiretega lapsed ei oska ilma spetsiaalsete harjutusteta õieti hingata rääkimise ajal. Hingamisharjutused on mängulised, võimalik kasutada õige hingamise arendamiseks logotrenažööri.

Keeleharjutused

 Keele- ja huulteharjutused võivad olla passiivsed (liigutusi keelega ja huultega teeb logopeed) ja aktiivsed (laps teeb harjutusi iseseisvalt). Keeleharjutused on spetsiaalsed harjutused keele ja huulte jaoks. Nad treenivad lihaseid ja aitavad kaasa keele ja huulte liikumisele. See on väga vajalik hea hääldamise treeninguks.

Logopeediline massaaž

Näidustused:

  • häälikute korrigeerimisel. Ilma massaažita võtab tulemuse saamine tunduvalt rohkem aega ja jõudu
  • kui on lühike keelekida. Sellisel juhul on häiritud häälikute väljaütlemine, mis nõuavad keele ülesse tõstmist. Spetsiaalsete keeleharjutuste ja logopeedilise massaažiga saab hääldamist parandada
  • kui 3 – 5 aastane laps ei räägi, küll saab aga hästi aru kõnest, siis logopeediline massaaž võib anda impulsi kõne tekkeks
  • huule – suulaelõhe operatsiooni järgselt
  • laste ajuhalvatuse korral (PCI) on logopeediline massaaž väga tähtis.

 Vastusnäidustused :

  • ägedad palavikuga haigused
  • silmapõletik
  • stomatiit suu piirkonna infektsioonid
  • sagedased krambid
  • nahahaigused

Logopeedilise massaaži meetodid:

  • Klassikaline käeline massaaž– tehakse näo miimilistele lihastele, keelelihastele, käelihastele ja sõrmedele. Sõrmede ja käelihaste massaaž on vajalik kõne arendamise stimuleerimiseks. Kõne arendamisele aitavad kaasa ka aktiivsed sõrmede liigutused. Keelelihaste massaaž aitab treenida keelelihaseid. Massaaž on efektiivne koos spetsiaalselt õpitavate keeleharjutustega
  • Punktmassaaž on bioloogiliselt aktiivsete punktide mõjutamine näol, kaelal, jäsemetel.
  • Sondimassaaž on näo-, keele-, käelihaste liigutuste korrigeerimine sondide abiga. Sondid on spetsiaalsed instrumendid logopeedilise massaaži teostamiseks.

Logotrenažöör

Logopeedi töö osaks võib olla töö logotrenažööriga. See kergendab logopeedi tööd ja aitab parandada laste kõnet. Lapse jaoks on see nagu huvitav arvutimäng.

Logotrenažööri töö põhimõtteks on lapse visuaalne kontroll oma hääle üle. Häälik, silp või sõna ilmub arvutiekraanile piltidena. Selleks, et säilitada / liigutada pilti ekraanil, tuleb lapsel arvutiga ühendatud mikrofoni õigesti hääldada häälikut, silpi või sõna. Logotrenažöör aitab treenida kõne intonatsiooni, tempot, kõlavust ja häälikuid. Selle abil saab igale lapsele läheneda individuaalselt, näiteks muuta harjutuste raskusastmeid ning kombineerides neid omavahel. Logopeedi jaoks on väga oluline tegevus lapsega igakordselt väga hoolikalt ette planeerida, arvestades lapse huvi ja kontsentreerumisvõimet. Siiski tuleb arvestada, et ainult trenažööri abiga ei saa last õpetada õigesti rääkima. Arvuti fikseerib küll vea, kuid ei ütle, kuidas seda parandada. Keelekorrektsiooni eest vastutab ikkagi spetsialist – logopeed. Trenažööri kasutamine teeb lapsele tegevuse huvitamaks.